Valitsus otsustas eraldada 2,38 miljonit eurot Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses, mis puudutab vaidlust veetariifide tõstmise üle.
- Tallinna Vesi. Foto: Andres Haabu
Valitsus otsustas raha eraldada omandireformi reservfondist justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses, vahendas valitsus.ee.
Tegemist on 13. oktoobril 2014. aastal algatatud arbitraažmenetlusega, mis puudutab AS Tallinna Vesi ja United Utilities Tallinn B.V esitatud kaebust Eesti Vabariigi vastu.
Justiitsministeeriumi hinnangul on kaasuse analüüsi kohaselt riigil võimalik vaidlus võita või vähemalt kahju hüvitist olulises osas vähendada. Juhul, kui riik vaidluse võidab, on võimalik taotleda vastaspoolelt riigi menetluskulude osalist või täielikku hüvitamist.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muu hulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut 2020. aastani. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.
Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, 2011. aastast ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.
2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.
Tallinna Vee juht Karl Brookes on korduvalt öelnud, et ettevõtte põhiväljakutse on tariifivaidlused konkurentsiametiga. Tallinna Vee 3. kvartali müügitulu oli 14,08 miljonit eurot, mis on 6,3% rohkem kui 2014. samal ajal. Puhaskasum vähenes sama ajaga 12,5%, 5,1 miljoni euroni.
LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost
ütles kolmanda kvartali tulemusi kommenteerides, et kohtukulude täpset mahtu Tallinna Vee tulemustele on keeruline prognoosida.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.